Minu Austraalia: POOL AASTAT AUSTRAALIAS

Ahoi Eestimaa!

Täpselt täna, 9. veebruaril sai mul täis pool aastat Austraalias. Seega tuleb täna jällegi tähistada. J

Uudiseid aga niipalju, et oleme siin karavanpargis elanud paar päeva mitte midagi tehes. Ühel päeval sõitsime aga Griffithisse, et vähemalt ühe nädala toidumoon ära osta. Edaspidi ei teagi, kui kaugele minema peab hakkama.

Täna aga meie ülemus helistas ja küsis, kas tahame minna farmi vaatama. Olime nõus ning päeval helistas ta uuesti ja kutsus meid välja. Värav taha jõudes ootasid ees kaks sõiduautot ja tunne oli natuke nagu osaleks kusagil narkoäris J Nagu kohe algaks pakkide üle andmine… Kõik olid India mehed ja nende keelest ei saanud mitte midagi aru. Siis järsku ilmus välja järgmine auto, millest hüppas välja erk-kollaste pükste, maika särgi, tossude ja rasta patsidega must mees. Täpselt nagu oleks Bob Marley meile külla tulnud! Vaatasime Triini ja Anettiga teineteisele otsa ja sõnu polnudki vaja… J

Igatahes saime siis kohad ühes džiibis ja sõit võis alata farmi poole. Kokku tuli vist 5 autot. Õnneks ühe autoga olid kaasas ka meie Austraalia tuttavad – seega oli tunne turvalisem J

Kokku sõitsime 40 kilomeetrit ning tee peal nägime oliivipõlde, puuvillapõlde (koht, kuhu aprillis tööle läheme) ning mandlipuid.

Majutuskohale jõudes ootasid meid treppidel juba India mehed ja noormehed. Kõik muidugi ilusasti naeratamas. Õnneks ilmusid nurga tagant välja ka teise maa rahvast. Kuid võin vist julgelt öelda, et meie, 4 neidu Euroopast, olime seal kõige valgemad inimesed! J Kõik tulid kohe end tutvustama ja nii mõnestki toast tulid India meeste poolt pilgud nagu tahaks jällegi ära süüa (tekkis sama tunne, mis Tumbarumbas mustade meestega). Huvitav, kas siis tõesti valge Euroopa naine on nii eksootiline? Aga peale nende oli seal ka normaalsemaid inimesi, kes ilusasti tulid juttu puhuma.

Kokku sellesse kohta saab elama tulla 35 inimest. 7 tuba ja igaühes 5 inimest. Koht ise oli üllatavalt korralik ja uus. Pole ühtegi halba sõna öelda. Kõik eluks vajalik olemas.

Peale selle kõige nägemist otsustasime, et kolime samuti sinna. Kuna päris tüütu võib olla iga päev 40 kilomeetrit tööle sõita ja õhtul veel tagasi ka. Tee pole ka kõige parem ning kardan, et auto ei peaks sellist sõitu vastu. L Tuleb palju mugavam ja odavam. Samuti ei peaks siis hommikul kell 4 tõusma, vaid saaks 5-ni magada! Milline rõõm! :D

Õnneks oligi täpselt üks tuba veel tühi ning esmaspäeval lubati meile sinna narivoodid ära tuua. Peame need ise kokku panema, aga usun, et sellega meil probleeme ei tule – abistajaid kindlasti leidub ;) hahaa…

Ainult üks suur miinus on selle kohaga. Kuna ta asub Hillstonist 40 km eemal, siis ei ole seal levi ega internetti. Tuleb jälle kuu aega kõigest eemal olla. Aga kuna tööpäevad tõotavad tulla väga pikad ja väsitavad, siis poleks aega nagunii internetis istuda.
Kui saame, anname jälle märku endast… Seniks aga olge munuksed ja nautige miinuskraade.. sest siin lubab sel nädalal lausa 46 kraadi!!!

Mõned pildid töökohast: