Olen olemas!

Armsad sõbrad!

Olen elus! Ja terve! :)

Siirad vabandused, et ma pole jõudnud arvuti taha. Nüüd aga selgitus sellele, miks see nii on.
Nimelt iga päev oleme jälle tööl käinud. Saime vaba päeva neljapäeval ning siis ka käisime linnas ja tegime asju, mida tööpäevadel teha ei jõua. Enamasti töötame siis 12 tundi (kui veab). Tööpäevad algavad meil kell 6. See tähendab, et kell 5 on äratus. Päris varajane :)

Tööl olles olen igasugu asju teinud. Muidugi peaaegu nädala töötasin Sample Standis, kus tegelesin siis viljaproovide ja nende tasemete määramistega. Seal olen kohanud palju erinevaid truckdriver´eid, kes siis igaüks on omamoodi :) aga nad on väga sõbralikud ja vastutulelikud. Iga päev kuulsin lauseid "Thank`s Triini", "See ya Triini". Minul aga pole nende kõikide nimed veel meelde jäänud. Vahel nad armastavad ka väikseid kingitusi tuua. Nagu näiteks lilled, coca-cola, näts või pulgakomm :D

Viimastel päevadel olen aga lobsteriga töötanud  - masin, mis siis puistab viljajoa õhku ja sellega peab ehitama suure viljahunniku. :) Töö normaalne, kuid väga-väga tolmune!

Ilm on meil aga selline, et iga päev on olnud 38-40 kraadi. Väga-väga palav!!! Ja tuul ka ei jahuta, kuna see on soe... Päris raske on ikka õues olla peale lõunat. Päevas läheb ikka mitu liitrit vett ära. Aga hea on see, et figuurile mõjub see ainult positiivselt! ;) Nagu oleks oma MyFitness siin.
Mis puudutab veel päikest, siis siin on väga palju inimesi, kellel on olnud nahavähk või siis melanoom. Just eile üks autojuht istus mu kõrvale ja rääkis loo. Ta on üle 90 aasta vana ja 3 aastat tagasi avastati tal melanoom kõrvas ja tal lõigati kõrv ära.. järgi on tal ainult väike tükk ning pool habemest tal enam ei kasva kunagi :( ja lisaks sellele olid tal päikese plekid ka jalgadel ja kätel, kust siis need välja lõigati - nii et tal on augud sees... Ellujäämis võimalus oli 5% ning ta elas selle üle. Mul hakkas temast nii kahju, kui ta seda rääkis... tundus, et ka temal olid silmad vett täis... Nii et - ilma päikesekreemita Austraalias olla EI TOHI!

Ühesõnaga - peale igat tööpäeva, mis lõpevad siis kusagil 5-6 ajal õhtul algab dušši järjekord. Õnneks need väga pikad ei ole. Ning pärast seda teeme kõik süüa ja istume koos. Iga päev on meil tööpäeva lõpus väike istumine, kus siis kuulame muusikat, teeme mõned joogid ja jutustame. Kuna meil on siin koos nüüd igasuguseid inimesi, siis on väga huvitav iga õhtu koos olla. See on juba nagu traditsioon. Ning seepärast ma ei jõuagi arvuti taha, kuna pärast õhtusööki on juba selline väsimus päevast peal, et ei jaksa väga istudagi ja jutustada :) Aga peab!

Ah jaa - palgapäev oli ka jälle. Pole paha - 2500 AUD jälle käes kahe nädala eest. :) Varsti saan vist Anettile lubatud jäätise välja teha :D

Nüüd aga, nagu võite arvata, lähen jälle! :) Sest täna on meil toimumas sausage sizzle (eesti keeles siis vorstide grillimine). Kõik meie töötajad on oodatud ja hakkame grillima.. ülemus kutsus :) igaüks oma jookidega. Usun, et tuleb jälle järjekordne vinge õhtu!

Luban, et kirjutan jälle, kui jõuan.. Ei ole teid unustanud! :)
Kallistused suured Kängurumaalt!

Seiklused ja seiklused

Jällegi sain alles nüüd aega, et arvuti taha tulla. Töötasimegi ilusasti 12 päeva järjest ja vahepeal oli ära ka palgapäev.. :) Sain sel korral kahe nädala eest natuke üle 2000 AUDi. Pole paha.

Tööl olin enamuse ajast päikese või viljatolmu käes.. suurte presentide ja viljahunnikute juures. Enamasti tegin sorgumi ja chickpea väljavedu, mis tähendas siis seda, et pidin rekkaid täis laadima. Ühel päeval oli lausa 8 suurt rekkat (triples). Sel päeval oli väljas 37 kraadi.. päikese käes kindlasti rohkem. Rekkameestega sai jälle juttu aetud ning üks pakkus mulle isegi purgi külma cocat. :) See oli nagu rusikas silmaauku!

Väga kuum oli ka reedel, siis oli meil 38 kraadi. Pidime jällegi presente kokku õmblema ja forkliftiga (tõstukiga) asju vedama. Üldiselt on nüüd suvi kätte jõudmas ja läheb arvatavasti veelgi palavamaks. Kuumus on siin ikka selline, et õigeid sõnu ei oska kirjeldamiseks öelda.. võibolla siis - sitaks kuum!

Ühel päeval pühkisin harjaga presendi pealt chickpead ja siis tundsin, kuidas süda kloppima hakkas.. see on nagu trennis olek.. higi jookseb mööda selga alla ja sa tunned seda :) Mitu liitrit vett läheb päevas ära. Kuid selliste ilmadega üritame ikka teha ka rohkem pause ja varjus istuda.. kuigi varjus väga jahedam ei ole, lihtsalt päike ei paista peale. Ja ükskõik, kui palju ma seda päikesekreemi ei paneks, ikka lähen tumedamaks ja tumedamaks. Ning nüüdsest alates läheb meil päris kiireks - võimalik, et see nädalavahetus oli ainuke pikk vaba nädalavahetus. Edaspidi hakkab olema 14 päeva järjest tööd ja siis ehk 1 vaba päev. Kerge ei saa see kindlasti olema.. kuna kuumus on selline nagu ta on. Aga see kõik on seda väärt, et pärast harvestit minna ringi rändama. :)

Neljapäeval saabusid meie sait`ile jällegi järgmised inimesed. Sel korral paarike Inglismaalt - inglanna Farrah ja iiri poiss Michael. Väga toredad ja sõbralikud noored inimesed. Juba teisel õhtul tegime koos mõned joogid ja viskasime nalja. Loodan siiralt, et nad saavad meiega koos siia jääda harvesti ajaks. Nädalavahetusel pidi veel inimesi siia tulema, kuid siiani pole veel kedagi näinud. Väga põnev on, kui alati keegi uus juurde tuleb. Meil on tekkinud juba nagu oma väike perekond siia, kellega väga hästi läbi saame ja reede õhtuti maha istume ja joogid teeme. :) Mul on siiralt kurb meel, et Eestis sellist kommet pole...

See nädalavahetus oli aga väga vinge! Nimelt oli meil laupäeval golfi päev. Sellest said osa võtta kõikide platside CrainCorpi töötajad. Meie olime igati nõus ning kuna tegu oli veel heategevusega, siis seda enam. Meie platsilt läksime ainult mina ja Katu - kõik teised olid tööl. :) Aga see oli ka aus, kuna meie töötasime terve eelmise nädala. Lisaks meile olid veel mõned töötajad teistelt platsidelt ning kaasa tuli ka meie kõikide platside suur ülemus Jason. Temaga me pole varasemalt väga suhelnud, kuna ta nii töökas mees ja enamuse ajast ripub oma telefoni otsas.
Sõit algas meil vara hommikul ning kestis 2 tundi. Muidugi mõned inimesed alustasid oma esimeste jookidega juba hommikul 7 ajal. :) Kohale jõudes ootaski meid ees suur plats (nagu filmides) ja alustasime oma teekonda tundmatuse suunas :) Meie võistkonnas olid - Katu, Marty (Gindie platsi ülemus), tundmatu mees ja mina. Ning meiega koos rändas ka teine meeskond, kus oli ka suur ülemus Jason. Nalja sai muidugi palju, sest me Katuga polnud varem golfi mänginud. Kuid sellegi poolest tegime päris tubli mängu ning lõpuks isegi minu pall lendas suure kaarega kuhugi poole. :) Pärast 5-6 tunnist golfimängu algas meie tagasitee Emeraldi suunas. Bussi sisenedes tehti kohe teatavaks, et nüüd terve tee, kui tagasi lähme, tehtaks igas baaris peatus. :) Ja nii see ka oli! Esimesse baari sisenedes küsis kohe Jason, mida keegi juua soovib ja tegi kõigile joogid välja. Teises baaris tegi juba järgmine. Meie ei pidanud õnneks kellelegi välja tegema, sest suurtel bossudel raha küll :D

Kuna ma aga eelmisel ööl olin maganud ainult 4 tundi, siis iga Jack Daniels, mis sai ära joodud, mõjus päris kiirelt :D Poole tee peal olid kõik juba päris purjus ja algas tants bussis! See tähedas siis seda, et kõik tõusid vahekäiku püsti ja hakkasid tantsima.. ma pole midagi sellist veel oma elus näinud ega kogenud... Vot see oli alles hetk, mida hiljem meenutada - tuul vihisemas juustes ja ümbritsetud igasuguste lahedate inimestega...

Emotsioon

Pikk poiss Phil

Meie tiim (Katuga pugesime muidugi suure ülemuse külje alla)

Õhtu oli väga hea ka selles mõttes, et saime jälle kõik palju lähedasemateks kui varem. Isegi ülemustega saime lõpuks juttu ajada. :)

Tagasi koju jõudes tulid Farrah, Michael ja Marty meie karavani ning pakkusin neile oma lemmik "teravjooki" - kuldset tequilat! :D Seda siis muidugi apelsini ja kaneeliga. Üllataval kombel neile kõigile see meeldis.. ja isegi väga! :)

Kokkuvõttes oli eile üks väga pikk ja hea päev.

Täna aga päeval tuli meile külla üks truckdriver Paul, kes kutsus meid endaga kaasa vilja laadima farmeri juurde. Mõtlesime, et miks mitte. Läksime tema rekka peale, mis oli päris suur ja mugav. Sain voodis sõita, kuna kohti oli ainult kaks :D Et oleks asi ikka selgem, siis Paul ei ole mitte üks neist "tavalistest" rekkameestest, kel on suur kõht ja liibuvad megalühikesed püksid. Tema on kleenuke, noor poiss.
Sõitsime kuhugi Ei-Tea-Mis-Kohta ning vaatasime, kuidas suured kombainid vilja lõikasid. See maakoht meenutas vägagi sarja "McLeod`s tütred" ja seal oli nii suur vaikus, et kõrvadel hakkas valus... õhtul oli nii ilus päikeseloojang nagu oleks Aafrika savannis.. suur punane päike..

Ühesõnaga oli jällegi üks super nädalavahetus Austraalias! Ja mulle väga meeldib siin! :) Soovitan kõigile siia tulla!

Kallistused suured,
TRIINI

Lõpuks ometi..

... jah, olen veel elus!!! :)
Põhjus, miks ma pole ammu kirjutada saanud, on see, et olen olnud kõik need päevad tööl ja peaaegu iga päev üle 8 tunni. Täna oligi siis juba 9. tööpäev järjest. Tundub, et töötame ikka reedeni välja. Seega 12 päeva järjest.

Positiivne on see, et palgalehele peaks sel korral veelgi suurem summa laekuma sel nädalal.. jääme ootama :)

Muud põnevat hetkel nende päevade jooksul juhtunud polegi.. ainult töö ja töö. Enamasti tööl olen siis pidanud nuppe vajutama ja vilja väljavedu tegema. Samuti olen saanud palju traktori ja tõstukiga töötada ning mitmeid kordi on mind juba palutud tõstukiga asju transportida.. Tundub, et usaldavad :)

Muidugi ükspäev juba sain endale hüüdnimeks "Miss Muscle", kuna pidin mitmel korral mehi aitama raskeid asju tõmmata :D

Samuti olin eelmine nädal ka Sample Standis tööl ja sain viljaproove autodelt võtta ja andmeid sisestada. Eks need rekkamehed on ka omaette nähtus - enamasti on nad suure kõhuga, küllaltki liibuvate särkidega ja paljud kannavad väga lühikesi shortse :) (võite ette kujutada, kuidas nad välja näevad). Ja kui mõni neist on eelmisest päevast juba oma järjekorda oodanud, siis on neid pahuraid ka ikka sees. Muidugi ei jää olemata ka siivutuste-rääkijad ja muidu moosisuud. Need ongi vist tüüpilised rekkamehed. Tavaline ütlus on: "Thank you, Sweetie" vms.

Meie aga siiani ei tea, kuhu harvesti ajal jääme. Siin on naljakad lood - tuleb välja, et kõik tahavad, et nende juures töötaksime :) Eesti tööjõud on ikka nii hea, et keegi ei taha käest lasta. Ühel hetkel lubatakse meid Gindiesse, teisel hetkel juba tahetakse meid Emeraldi.. Aga seda võin küll öelda, et eestlasi nad siin väga ootavad.. teavad, et eestlased on töökad. :)

Aga jah... üldiselt hakkab juba tunne tulema, mis harvesti ajal juhtuma hakkab. Kuna eile olime juba päris väsinud, et mitmes päev järjest. Siis harvesti ajal on tavaline, kui 14 päeva järjest tööl oled. Aga küll saab hakkama - peab lihtsalt rahatähtedele mõtlema, kui ära väsid :D

Mis veel - ükspäev David viis mind laaduriga põllu peale ja näitas mulle kängurusid.. need olid väga vinged - istusid seal rohu sees ja kikitasid kõrvu..

Muhu Jaanalinnu Farm, pildil kängurud

Ilmateatest niipalju, et sel nädalal lubas juba 35 kraadi sooja ning järgmisel nädalal on oodata 40 kraadi... Wish me luck!

Kallistused suured Kängurumaalt!

Koolitus tehtud!

Ja täna saigi minu kahe päevane Sample Standi koolitus läbi! Nüüdsest võin minna viljaproove võtma ja muid tähtsaid asju tegema. :) 

Koolitus oli väga põnev. Kaks päeva teooriat ja PowerPointi ning ka praktilist osa. Kokku sain jälle mõlemal päeval üle 8 tunni. Muidugi see kõik väga lihtne ei olnud, kuna asi on ikkagi väga spetsiifiline ning erinevaid viljasorte ja defekte jne asju on meeletus koguses. Samuti on umbes A3 suuruses tabeleid 3 tükki.. või lausa 4, mida jälgima pead. Ning lisaks sellele kõigele mõtled ikka kõik austraalia sõnad eesti keelde ümber, et paremini aru saada, mida loengu pidaja räägib.
Kui nüüd aga end kiita tahaks, siis nii mõnelgi korral saime meie Kariliniga palju paremad tulemused kui kohalikud ise. :) 

Täna kõige lõpus pidime siis sooritama ka eksami, mis kestis umbes 1,5 - 2 tundi. Koosnes see siis 16-st A4 leheküljest, milles olid küsimused ja erinevate viljatüüpide leidmise ülesanded. Lõpus pidime tegema ka praktilise osa, ehk siis leidma niiskuse, proteiini, % ja veel mõned asjad kolmes viljasordis (wheat, barley, chickpea) ning määrama ära nende tüübid ja kuhu me selle koormatäie vilja ladustaksime. :) Keeruline jutt, aga samas ka põnev.

Ja muide - lõpuks ometi nägin ära oma esimesed Austraalia kängurud! :) Tulin eile koolituselt ja siin samas lähedal põllu peal olid kambakesi ja tõstsid pead üles, kui mööda sõitsime.. teine kord lähen ja jalutan õhtul sinna - ehk näen veel. Seal samas tiigi ääres nägin ükspäev ka kahte pelikani. Nagu loomaaias elaks... :)

Papagoid ja kakaduud muutuvad aga aina tüütumaks..... ja rong ka, mis igal öösel 4:45 ajal mööda sõidab (u 20 m kauguselt) ja äratuse tunnikese varasemaks lükkab.. :)

Päikest!

Ja algab nädal uus...

Täna oli suhteliselt väsitav tööpäev. Olin terve päev õues päikese käes.. kreem küll peal, aga jälle pruunim. Hakkan lähenema aborigeenidele J Tegin absoluutselt kõike. Hommikul sõitsime David`iga Gindie platsile ning hakkasime kahekesi tööle. Ülesandeks oli bunker`i  (suur viljahunnik) pealt presendi ära tõmbamine ning selle korda panek. Lisaks pidime veel liigutama auger`i (suure toru, mis silo torni sisse läheb) uude kohta. Seda kõike tehakse siis laaduri abiga. Kuna aga meil oli ainult üks laadur, siis sain enda kasutusse traktori, millel polnud süütevõtit. J Nimelt panin selle tööle kahe juhtme abil, mis olid kapoti all. Ja nii iga kord. Samal ajal pidin veel gaasi ka andma. See oli vinge masin.
Meile tuli appi ka veel Steve ning temaga kahekesi hakkasime siis augereid transportima. Kuna aga laadurit polnud, siis ta usaldas mind traktori rooli ja peale pikka rügamist saime kõik asjad tehtud. Jälle kogemuse võrra rikkam. 

Seda olen siin küll tähele pannud, et nad usaldavad ikka väga palju. Mitu korda olen saanud sellist asja teha, mida tegelikult pole õppinud või milleks peab luba olema. Siiani masinatest olen saanud sõita tööautoga (mida kohalikud kutsuvad sõnaga ute), kahe erineva traktoriga ja tõstukiga. Laadur on siis järgmine. J

Päev tuli täna üsna pikk – kokku 10 tundi. Lõpu poole maandusid Gindie platsile kaks noormeest Prantsusmaalt. Ültesid, et tulevad harvesti ajaks sinna tööle. Mine tea, võimalik, et neist saavad meie naaber-toakaaslased. Igatahes külmkapi ladusid nad juba õlut ja veini täis. J

Pühapäeval saime aga suure rõõmu osaliseks, kuna ülemus tõi paariks tunniks meie juurde oma koerakutsika. Vot see oli ikka väga armas pisike… Pärast paaritunnist jalutuskäiku poodi ja tagasi, oli see väga armas lõpp päevale.

Jack Russell Jack

Homme aga lähen siis Sample Standi koolitusele ja sama teen ka kolmapäeval.. Wish me luck!

Cheers!