Tööpõld Bribbarees ongi läbi
saanud. Viimased päevad olid päris vaiksed ja suurema osa ajast lasime lihtsalt
mööda joosta.
Viimasel päeval tegime ka
väikese peo kohalikus pubis, kus oli päris palju inimesi kokku tulnud. Pidu oli
vahva.. oli nii naeru kui ka kurbusepisaraid. Ikkagi mu viimane aasta seal.
Väga-väga kurb oli head aega öelda, teades, et enam neid inimesi ei näe.
Kuna sel aastaajal on seal
vihmahooaeg, siis saimegi ühe nädala päikest nautida ja teised päevad olid
suhteliselt pilves ja vihmased. Kuid see-eest oli ikkagi väga soe.
Käisime tihti Wilsoni
rannabaaris, kus saidki istuda liivarannal laua taga, kokteilid ees ja
päikeseloojangut nautida! Söögid olid samuti väga maitsvad.
Kuna saar oli päris väike
(32 kilomeetrit ümber saare), siis jõudime päris palju läbi käia ja ringi ära
teha. Vahel rentisime jalgrattaid, teine kord sõitsime rolleritega. Ronisime
mõne mäe tippu ja snorgeldasime helesinises ookeanis.
Snorgeldada oli seal ikka
väga vinge – nägin nii palju erinevaid kalu..suuri ja väikeseid, värvilisi ja
kummalisi. Väga kihvt oli, et paljud olid nii julged, et lihtsalt ujusid su näo
ette ja jäidki vaatama..teine hetk mõni suurem kala tuli ujus külje alla. Nägin
jällegi ka sinist meritähte ja musta okastega kera – merisiili.
![]() |
| Umbes selline nägi see välja |
Kohalikud inimesed
meenutasid paljugi inimesti Fijil. Saare rahvas on ikka väga sõbralik ja
naerusuine. Ning see on jällegi saar, kus aeg puhkab. Buss tuleb siis, kui
tuleb. :)
24. detsember läksime oma
jõuluõhtusööki sööma Wilsoni baari. Eks see oli muidugi erinev Eesti lauast,
kuid see-eest väga maitsev! Kartulipuder, juustukrõpsud, krevetid, kala, riis…
ja väikesed kokteilid. :)
| Häid jõule! |
| Jõulu õhtusöök |
Ülejäänud reisi ajast
viibisime Raratongan Beach Resort & Spa`s, kus olime ka vana-aastaõhtul.
Seal oli buffee ja eraldi kontserdikava. Enne kella 12-st öösel läksime aga
umbes 10 km kaugusele Muri rannale, kus oli siis saare vingeim ilutulestik. Ja
tõesti – seda ta oli! Kuna kõik inimesed olid rannas ja vee peal oli väike
parv, mille pealt lasti rakette, siis tundus täpselt, nagu need kukuksid sulle
pähe! Tekkis selline ruumiline efekt, mis oli ikka väga vinge! Pärast seda
saarerahvas jätkas oma pidu kohalikus rannaklubis.
Aitab vast mu jutust –
lihtsam on pilte vaadata :)
| Anetti sünnipäeva tähistamas |
| Kohalikud kujud saarel |
| Jõulupäev |
| Kivikuningad |
| Kookosega rannas |
| Põssad igal pool |
| Sai mäkke ronitud läbi vihmametsa |
| Head vana-aasta lõppu! |
Nüüd oleme tagasi Austraalia kuumuses, kus meid Sydneysse saabudes ootas 35 kraadi ees. Hetkel oleme oma järjega Griffithis, kus alustame veinihooaega. Nimelt saime omale töökohad Casella veinitehases, kes siis toodab ka Yellow Tail veini, mida võib Eesti poeriiulitelt leida.
Tehas on väga suur. Seal on palju erinevaid veinivaate ning peavärava juurest kaalusillale jalutab juba päris mitu minutit.. Seepärast sel aastal meie pargimegi hoopis teisele poole tehast, et rutem tööle jõuda. Aga tundub päris vinge töökoht.. Eks näis, kui palju siin töötada saame ja kui pikk hooaeg tuleb. Lähengi nüüd esimest päeva tööle pühapäeva öösel kell 00:00 kuni hommikuni.
Elame aga Griffithis ühes
share houses (majas, kus mitu tuba ja mitu inimest). Meil on hetkel siin majas
6 prantslast, 2 itaallast ja 4 eestlast.
Esmaste plaanide kohaselt
peaksime siia nüüd paikseks jääma paariks kuuks, kuni saabub jällegi
puuvillahooaeg. :)
Ongi vist kõik jälle
hetkel.. peatse kirjutamiseni Eestimaa! :)






