Gold Coast

Nii eilse kui ka tänase päeva veetsime Gold Coastil, kuulus Surfarite Paradiis. Eile käisime veidike linnas ringi ning õhtu poole üritasime minna Sea World`i, kuid täpselt siis tulid suured pilved ja hakkas äikeseilm. Kuna Veemaailma pilet sisaldab ka õues olevaid atraktsioone, siis jätsime selle ära ning läksime hoopis Bottle Shop`i (alkoholi müüakse siin ainult nendes, eraldi poodides) ja ostsime igaüks endale pudeli veini J Markus ostis juurde ka juustu ja viinamarju ning maandusime ilusasti motellitoas… Ülejäänud õhtu veetsimegi toas istudes ja veini limpsides ning nautisime, kuidas õues vihma sajab ja välku lööb. 

Vaade motelli rõdult

Täna hommikul enesetunne muidugi kõige parem polnud…. Ju vist seepärast, et nii kõva äikeseilm oli ja pani pea valutama J Kuid kella 1 ajal ajasime end aga toast välja ning läksime randa jalutama. Nautisime pehmet liivaranda ja laineid. Pärast seda seadsime sammud järgmisse kaubanduskeskusesse. Pean tõdema, et kui alguses arvasin, et Austraalias üldse normaalseid riideid ei müüda, siis linnades on valik ikka päris lai. Kuigi jah, riided on natuke teises stiilis..

Võimlemine rannas

Mehi murdmas :)

Villa mere ääres

Üks veel

Pärast poodide rallit otsustasime minna Austraalia teise kõrgeima pilvelõhkuja tippu – Q1. Antud hoone on peaaegu 350 meetrit kõrge ning võimaldab 360 kraadi vaadet ümberringi. Sõitsime liftiga üles ning korruseid oli 78. Sõidu ajal sai lifti lakke vaadata ning sinna ilmus kohe pilt, kuidas lift üles sõidab. Kõrvad läksid mitu korda lukku. 

Vaade üleval oli ikka väga ilus.. seda ei oskagi kirjeldada… Ookeani äärne linn tuledes, liivarand ja valged lained.. väga-väga ilus!

Vaade Q1 tipust

Homme hommikul aga jätkame jälle oma meeldivat autosõitu. Nüüd on asju ka veel rohkem – seega veel vähem ruumi autos J Ja mine tea.. hakkan varsti ehk isegi Alf´ile lähenema ja jõuan lõpuks ka Summer Bay`sse… Home and Away – here I come! :D

Roadtrip 2. ja 3. päev

Meie roadtripi eilne päev algas ülestõusmisega Matilda Motellis, pärast mida käisime ekskursioonil Bundabergi rummitehases, kus saime juua ka paar tasuta jooki omal valikul. J Bundaberg on siis Austraalia rummitootja, mis on siin väga kuulus. Neil on väga palju erinevaid sorte ja maitseid. Päris põnev oli näha protsessi, mis rummiga enne valmimist tehakse.

Kui ekskursioon läbi sai, siis kõik osalejad said baarist endale kaks tasuta jooki tellida. Seal kohtusime ka Saksamaalt pärit neiuga, kes samuti on umbes 4 kuud Austraalias olnud.

Bundabergi rummitehas

Pärast Bundabergi alustasime sõitu Hervey Bay poole. Leidsime seal ranna ääres jällegi mõnusa koha, kus ööbida ning veetsime päeva rannas jalutades ja väljas õhtusööki süües. Minu menüüs olid küüslaugu kastmega krevetid ja klaasike valget veini. J
See oli esimene kord, kui Austraalias sain ookeani äärde minna. Vesi on ikka väga ilus helesinine ja liivarand igal pool.

Täna alustasime Hervey Beach`ilt sõitu Gold Coasti poole ning tee peal külastasime ka Rainbow Beach`i ja Noosa vaateplatvormi. Sõitsime läbi ka Sunshine Coast`ilt. Kokku oleme tänaseks sõitnud natuke üle 1000 km. Üle poole on veel ees.

Rainbow Beach oli väga ilus rand. Täpselt selline tunne nagu oleks kusagil filmis olnud. Usun, et pildid ütlevad kõik…

Rainbow Beach

Nüüd aga on meil plaanis paariks päevaks Gold Coastil peatuda ja siinset ümbrust uurida. See on ju ikkagi surfarite paradiis. 

Ah jaa... paar pilti ka meie auto sisust - :)

Järgmiste seikluste ja piltideni! J

Roadtrip

Ahoi sõbrad!

Täna algas siis meie roadtrip New South Wales`i poole, koos Karilini ja Markusega. Kella 11 ajal käisin veel lennujaamas Howiel vastus, kes sai just täna haiglast välja. Seega sain ka temaga korralikult hüvasti jätta. Ning pärast seda oli kallistamis- ja hüvastijätmisring. Need mulle väga ei meeldi, kuna need osutuvad alati nii emotsionaalseks.. :) ikka on kahju ära minna... Jenny (ülemus) aga palus mul lubada, et järgmine aasta kindlasti tagasi tuleksin. 

Eile oli meil ka väga kihvt farewell party (hüvastijätu pidu) Jenny juures. Seal grillisime, jõime, sõime, kuulasime muusikat, tantsisime ja lobisesime. Olin Jennyle väga tänulik selle eest... 

Täna oma reisimisega jõudsime lõpuks Bundabergi. Kokku sõitsime natuke üle 600 km. Peab ütlema, et väga ilus loodus on ikka ümberringi - mäed, päikeseloojang ja kõik muu. Täna nägin esimest korda isegi koaala märki tee ääres, kuid kahjuks ei ühtegi koaalat puu otsas. 
Bundabergi jõudes leidsime Matilda Moteli, kus otsustasime peatuda. Tuba on väga korralik ja kõik vajalikud asjad olemas. Hind samuti normaalne. Käisime ka natuke jalutamas - ostsime endale pizzat ja pastat ning mõned Smirnoffid.. elu jälle ilusam :)

Kohalik pornostaar motellitoas

Homme jätkame oma teekonda ja külastame ka kohalikku Bundabergi rummitehast. Bundabergi rumm on siin väga kuulus. 

Mis puudutab veel paari eelmist päeva, siis sain ühel päeval minna Gindie saidile ja ronida Silo torni otsa ning teha pilte.. torn on päris kõrge ja mööda redelit peab üles ronima. Aga vaade sealt oli tõesti väga ilus. 

Vija punker`id 

Silo tornid

Peatselt kirjutan jällegi, mis seikluseid elu meile toonud on ;)
Bye!

Viimane nädal Emeraldis

Ja kätte ongi jõudnud see kurb hetk, kui on jäänud veel umbes nädal Emeraldis... see tähendab siis seda, et harvesti aeg on siin läbi saanud ja tuleb hakata edasi reisima. Muidugi on see väga kurb, kuna selle 3 kuuga on kõik siin väga armsaks saanud.. inimesed ja linn. Aga ei ole midagi teha - tulevad uued seiklused ja uued inimesed. :)

Viimastel päevadel olen saanud jällegi suht kõike teha. Töötasime sel korral 11 päeva järjest. Kuna meil peale põhikohaga töötajate ongi veel 4 inimest järgi (mina, Katu, Pat ja Frank), siis tööpuudust väga õnneks ei ole. Muidugi samas pole ka väga palju midagi teha, kuna kõik tööd on juba suhteliselt tehtud - viljahunnikud kinni pandud ja rekkasid aina vähem tulemas. Paar päeva olengi platsi peal saanud autoga ringi sõita ja vaadata, kus abi vaja. Vahel hüppan ühe masina taha ja laen mõned rekkad, siis teise. Siis otsisin üks päev suuri torusid ja paigaldasin neid viljaplatsile, mille sisse pannakse hiljem mürk, mis putukad viljas ära tapab. Kui vaja, teen vahepeal ka viljaproove ja siis lippan jälle edasi ja sõidan võibolla traktoriga. :) Sellised toredad ülesanded vähem-töökamatel päevadel. Ühel hommikul sain isegi tõusta kell 4:30, kuna eelmisel päeval läks üks masin katki ja pidime seda varakult puhastama hakkama, et rekkad saaksid ikkagi oma vilja maha laadida. 

Ilm on aga siiani kuum.. on olnud päevi 35 kraadiga ning tundub, et jahedamaks ikka ei lähe... Konnad on siiani igal pool..sama ka sisalikega.. :) Kängurusid on muidugi väga palju - igal pool!

Ühel õhtul, peale tööd jalutasime Katuga linna poole, Smirnoffi purgid käes (Smirnoff Black - vaieldamatu uus lemmik ;)). Väljas oli täiskuu ja täpselt meie ninade alt hüppasid üle tee 6 kängurut. Sel hetkel mõtlesime küll, et kas see on reaalne, et selline hetk saab päriselt olla.. - kuu, kängurud, Smirnoff ja soe tuul - Perfect!
Linna jõudes läksime paari töökaaslasega kohalikku pubisse nimega Irish Village. Antud päeval toimus linna lähedal ka hobuste võidusõit, mida käisid vaatamas väga paljud inimesed. See on siin päris suur traditsioon. Loomulikult oli pubi puupüsti inimesi täis ning kõik naised nägid välja päris veidrad. Veidrad seepärast, et kõik olid ülepaisutatud oma riietuse ja soengutega. Nimelt nad kandsid väga värvilisi riideid ja peas olid igasugused, igas suuruses lilled.. mõnel isegi terve lillepeenar. Tundsime end natuke kummaliselt, kuna meil olid ainult lihtsad kleidid ja juuksed! :) Soovisime siis paari jooki osta ning kui baarman küsima tuli, siis korraks vaatasime teineteisele otsa, et küsida, mida soovime, siis järgmisel hetkel juba baarman keeras pea ja võttis uue kliendi ette. Selline teenindus siis... minu jaoks oli see ikka väga ebameeldiv - pole sellist asja siin enne näinud. Muidugi noormees teenindas teised ära ja küsis siis uuesti meilt, et kas oleme NÜÜD otsustanud.. :S Ausalt, kadus tahtmine tema käest üldse midagi tellida. Ilmselgelt oli see mees ikka väga stressis ja ei suuda nii suure rahvahulgaga toime tulla. Soovin talle palju edu! :)
Kuna seal aga süüa ei saanud, läksime sealt üsna pea minema ja õhtu lõppes garlic-prawn pizzaga (küüslaugu-kreveti), mis oli SUPER HEA! Sellist pizzat pole ma varem saanud.. tõsiselt hea!

Paar päeva tagasi käisime aga peale tööd õhtusöögil, kus osalesid meie ja Gindie platsi inimesed. Nimelt oli see mõeldud harvesti lõpetamiseks ja head aega ütlemiseks. Väga armas mõte...


Täna aga oli meil plaanis sõita Rockhamptonisse, et külastada Howie`t, kes sattus haiglasse. Nimelt ühel hommikul oli tal jube kõhuvalu ja ta ei suutnud isegi kõndida. Jenny viis ta kohalikku haiglasse, kust ta saadeti edasi. Tuli välja, et tal oli kõhus auk, mis siis kinni õmmeldi. Pole sellist asja varem kuulnud.. ei tea, mis selle põhjustas. Ilma temata on siin väga kummaline.. igatseme teda ja õhtuseid istumisi. Kahjuks aga täna me nii kaugele sõita ei jõudnud/saanud. Seega läksime poodidesse ja vaatasime seal natuke ringi. Üllatuseks nägin juba jõulukuuskesid!!! Uskumatu.. eriti veider on neid vaadata poes, kui tead, et väljas on üle 30 kraadi sooja :)

Pärast seda otsustasime minna aga Springsure`i, Minerva mägedesse. Läksime sinna nii madala autoga, et loomulikult poole tee peal pidime selle ära parkima ja edasi jalutama :) Siin on enamus mägiseid teid nelikveoga autodele mõeldud. Isegi sildid on üleval. Aga kuna meil sellist masinat pole, siis seegi hea, et nii kaugele jõudsime. Loomulikult oli jällegi loodus super! Seda kõike ei oskagi sõndasse panna.. seda tuleb ise näha ja tunda... Nägime väga palju kängurusid, kes julgelt ringi hüppasid.. ja loomulikult ei saa kunagi unustada seda päikeseloojangut, mis mägede taha läks ning punakat-kuldset täiskuud, mis järgmisel hetkel tõusma hakkas... 

Nüüd aga polegi muud, kui naudin oma viimaseid päevi Emeraldi GrainCorpis ja siis algab uus seiklus - 2000 km autosõitu mööda rannikut ja maismaad.. Suunaga New South Wales`i ja Bribbaree poole...  :)

Miss You all!

Triinie

Esmaspäev, vaba päev

Täna istun järve ääres ja naudin vaba päeva. Nüüd on jällegi 10 päeva järjest tööl oldud.

Vahepeal on nii mõndagi juhtunud. Nimelt enamus meie backpackeritest läksid ära ja kõik 7 inimest 2 päeva jooksul. Päris kurb oli neid ära saata. Kuid mõlemal päeval tegime ka muidugi ärasaatmispeod. Esimesel päeval läksime kohalikku stripi pubisse, kus siis teenindasid meid paljaste rindade ja stingide väel naised. No julgelt võib öelda, et ühel olid küll tehis-tissid.. J Päris kummaline koht oli… Hiljem läksime aga inimtühja klubisse, kus siis ainult meie seltskond sai jalga keerutada ja juttu ajada. Sel õhtul väga magada ei saanud, kuna jõudsime päris hilja tagasi. Ning järgmine päev tuli ära saata meie inglaste paar, milleks läksime rodeole. Jällegi jõudsime hilja tagasi ja magada ei saanud. Seega võite arvata, milline tööpäev kell 6 hommikul ees ootas J 2 magamata ööd ja jälle tööle! See päev oli nii kummaline, kuna kõik olid ära läinud ja meie Katuga, John ning Pat ja Frank olime veel jäänud… päev oli vaikne ja suhteliselt tühi.. istusime Sample Standis ja jutustasime…aga vähemalt raha jooksis J

Igapäevased istumised peale tööd

Uus lemmik "limonaad"

Jack´iga enne pidu

Must ja valge koer

Nüüd aga ootame ja vaatame, mis edasi saama hakkab. Kuna arvatavasti harvesti aeg on suhteliselt läbi saanud. Kuid meie ülemus Jenny ei tahaks väga, et ära lähme ning samuti olen ka mina siin väga rahul. Kuna enamus läksid ära, siis seda rohkem tööd jääb meil teha ning peagi hakkame sisse võtma ka chickpead lisaks nisule ning mingi aeg hakkab ka väljavedu, mis tähendab, et läheb jälle kiiremaks tagasi.

Paar õhtut oleme käinud ka kogu kambaga väljas söömas.. meile suhteliselt lähedal asub söögikoht nimega Tavern ja iga päev on neil mõned eripakkumised. Näiteks esmaspäeviti on steik.. Oi, see oli väga hea ja väga suur tükk maitsvat liha… mmm.. Kindlasti lähme sinna veel tagasi.

Väike vahepala – olen endale uue lemmikauto leidnud.. töö juures saame sõita sellisega…  Urrrrr

Toyota Hillux

Ja ükspäev tööl olles, oli eelmine päev sadanud ja present oli päris libe… ning hakkasin laaduri kopa külge köit siduma ja kogemata libastusin valli otsast ja kukkusin jalaga vastu laaduri koppa… ütlesin, et pole hullu midagi.. pärast aga märkasin, et päris korralikult oli jalg paistes ja punane.. tulitas. Nüüd muidugi juba parem ja ainult sinine..  J

Ühel päeval sain tööd teha ka natuke kaugemal platsil. Keset päeva sõitsime järsku 45 km kaugusele, et õmmelda kahte presenti kokku. Kohale jõudes oli seal ikka päris tormine. Tuul oli nii vali, et kõik asjad lendasid ja tolm keerutas ringi. . välku lõi ja vihma sadas… saime isegi natuke tööd ka teha ekstreemtingimustes, kuid mitte palju.. ilus oli..

..ainult pluus tahtis ära lennata..

Väike pildike ka igapäevast - kakaduud, kes vilja käivad nokkimas. 

Varsti jälle pajatan uutest seiklustest!

Seniks aga suured kallistused teile! Igatsen natuke Eesti sügist.. tahaks korra jahedasse ;)

Olen olemas!

Armsad sõbrad!

Olen elus! Ja terve! :)

Siirad vabandused, et ma pole jõudnud arvuti taha. Nüüd aga selgitus sellele, miks see nii on.
Nimelt iga päev oleme jälle tööl käinud. Saime vaba päeva neljapäeval ning siis ka käisime linnas ja tegime asju, mida tööpäevadel teha ei jõua. Enamasti töötame siis 12 tundi (kui veab). Tööpäevad algavad meil kell 6. See tähendab, et kell 5 on äratus. Päris varajane :)

Tööl olles olen igasugu asju teinud. Muidugi peaaegu nädala töötasin Sample Standis, kus tegelesin siis viljaproovide ja nende tasemete määramistega. Seal olen kohanud palju erinevaid truckdriver´eid, kes siis igaüks on omamoodi :) aga nad on väga sõbralikud ja vastutulelikud. Iga päev kuulsin lauseid "Thank`s Triini", "See ya Triini". Minul aga pole nende kõikide nimed veel meelde jäänud. Vahel nad armastavad ka väikseid kingitusi tuua. Nagu näiteks lilled, coca-cola, näts või pulgakomm :D

Viimastel päevadel olen aga lobsteriga töötanud  - masin, mis siis puistab viljajoa õhku ja sellega peab ehitama suure viljahunniku. :) Töö normaalne, kuid väga-väga tolmune!

Ilm on meil aga selline, et iga päev on olnud 38-40 kraadi. Väga-väga palav!!! Ja tuul ka ei jahuta, kuna see on soe... Päris raske on ikka õues olla peale lõunat. Päevas läheb ikka mitu liitrit vett ära. Aga hea on see, et figuurile mõjub see ainult positiivselt! ;) Nagu oleks oma MyFitness siin.
Mis puudutab veel päikest, siis siin on väga palju inimesi, kellel on olnud nahavähk või siis melanoom. Just eile üks autojuht istus mu kõrvale ja rääkis loo. Ta on üle 90 aasta vana ja 3 aastat tagasi avastati tal melanoom kõrvas ja tal lõigati kõrv ära.. järgi on tal ainult väike tükk ning pool habemest tal enam ei kasva kunagi :( ja lisaks sellele olid tal päikese plekid ka jalgadel ja kätel, kust siis need välja lõigati - nii et tal on augud sees... Ellujäämis võimalus oli 5% ning ta elas selle üle. Mul hakkas temast nii kahju, kui ta seda rääkis... tundus, et ka temal olid silmad vett täis... Nii et - ilma päikesekreemita Austraalias olla EI TOHI!

Ühesõnaga - peale igat tööpäeva, mis lõpevad siis kusagil 5-6 ajal õhtul algab dušši järjekord. Õnneks need väga pikad ei ole. Ning pärast seda teeme kõik süüa ja istume koos. Iga päev on meil tööpäeva lõpus väike istumine, kus siis kuulame muusikat, teeme mõned joogid ja jutustame. Kuna meil on siin koos nüüd igasuguseid inimesi, siis on väga huvitav iga õhtu koos olla. See on juba nagu traditsioon. Ning seepärast ma ei jõuagi arvuti taha, kuna pärast õhtusööki on juba selline väsimus päevast peal, et ei jaksa väga istudagi ja jutustada :) Aga peab!

Ah jaa - palgapäev oli ka jälle. Pole paha - 2500 AUD jälle käes kahe nädala eest. :) Varsti saan vist Anettile lubatud jäätise välja teha :D

Nüüd aga, nagu võite arvata, lähen jälle! :) Sest täna on meil toimumas sausage sizzle (eesti keeles siis vorstide grillimine). Kõik meie töötajad on oodatud ja hakkame grillima.. ülemus kutsus :) igaüks oma jookidega. Usun, et tuleb jälle järjekordne vinge õhtu!

Luban, et kirjutan jälle, kui jõuan.. Ei ole teid unustanud! :)
Kallistused suured Kängurumaalt!

Seiklused ja seiklused

Jällegi sain alles nüüd aega, et arvuti taha tulla. Töötasimegi ilusasti 12 päeva järjest ja vahepeal oli ära ka palgapäev.. :) Sain sel korral kahe nädala eest natuke üle 2000 AUDi. Pole paha.

Tööl olin enamuse ajast päikese või viljatolmu käes.. suurte presentide ja viljahunnikute juures. Enamasti tegin sorgumi ja chickpea väljavedu, mis tähendas siis seda, et pidin rekkaid täis laadima. Ühel päeval oli lausa 8 suurt rekkat (triples). Sel päeval oli väljas 37 kraadi.. päikese käes kindlasti rohkem. Rekkameestega sai jälle juttu aetud ning üks pakkus mulle isegi purgi külma cocat. :) See oli nagu rusikas silmaauku!

Väga kuum oli ka reedel, siis oli meil 38 kraadi. Pidime jällegi presente kokku õmblema ja forkliftiga (tõstukiga) asju vedama. Üldiselt on nüüd suvi kätte jõudmas ja läheb arvatavasti veelgi palavamaks. Kuumus on siin ikka selline, et õigeid sõnu ei oska kirjeldamiseks öelda.. võibolla siis - sitaks kuum!

Ühel päeval pühkisin harjaga presendi pealt chickpead ja siis tundsin, kuidas süda kloppima hakkas.. see on nagu trennis olek.. higi jookseb mööda selga alla ja sa tunned seda :) Mitu liitrit vett läheb päevas ära. Kuid selliste ilmadega üritame ikka teha ka rohkem pause ja varjus istuda.. kuigi varjus väga jahedam ei ole, lihtsalt päike ei paista peale. Ja ükskõik, kui palju ma seda päikesekreemi ei paneks, ikka lähen tumedamaks ja tumedamaks. Ning nüüdsest alates läheb meil päris kiireks - võimalik, et see nädalavahetus oli ainuke pikk vaba nädalavahetus. Edaspidi hakkab olema 14 päeva järjest tööd ja siis ehk 1 vaba päev. Kerge ei saa see kindlasti olema.. kuna kuumus on selline nagu ta on. Aga see kõik on seda väärt, et pärast harvestit minna ringi rändama. :)

Neljapäeval saabusid meie sait`ile jällegi järgmised inimesed. Sel korral paarike Inglismaalt - inglanna Farrah ja iiri poiss Michael. Väga toredad ja sõbralikud noored inimesed. Juba teisel õhtul tegime koos mõned joogid ja viskasime nalja. Loodan siiralt, et nad saavad meiega koos siia jääda harvesti ajaks. Nädalavahetusel pidi veel inimesi siia tulema, kuid siiani pole veel kedagi näinud. Väga põnev on, kui alati keegi uus juurde tuleb. Meil on tekkinud juba nagu oma väike perekond siia, kellega väga hästi läbi saame ja reede õhtuti maha istume ja joogid teeme. :) Mul on siiralt kurb meel, et Eestis sellist kommet pole...

See nädalavahetus oli aga väga vinge! Nimelt oli meil laupäeval golfi päev. Sellest said osa võtta kõikide platside CrainCorpi töötajad. Meie olime igati nõus ning kuna tegu oli veel heategevusega, siis seda enam. Meie platsilt läksime ainult mina ja Katu - kõik teised olid tööl. :) Aga see oli ka aus, kuna meie töötasime terve eelmise nädala. Lisaks meile olid veel mõned töötajad teistelt platsidelt ning kaasa tuli ka meie kõikide platside suur ülemus Jason. Temaga me pole varasemalt väga suhelnud, kuna ta nii töökas mees ja enamuse ajast ripub oma telefoni otsas.
Sõit algas meil vara hommikul ning kestis 2 tundi. Muidugi mõned inimesed alustasid oma esimeste jookidega juba hommikul 7 ajal. :) Kohale jõudes ootaski meid ees suur plats (nagu filmides) ja alustasime oma teekonda tundmatuse suunas :) Meie võistkonnas olid - Katu, Marty (Gindie platsi ülemus), tundmatu mees ja mina. Ning meiega koos rändas ka teine meeskond, kus oli ka suur ülemus Jason. Nalja sai muidugi palju, sest me Katuga polnud varem golfi mänginud. Kuid sellegi poolest tegime päris tubli mängu ning lõpuks isegi minu pall lendas suure kaarega kuhugi poole. :) Pärast 5-6 tunnist golfimängu algas meie tagasitee Emeraldi suunas. Bussi sisenedes tehti kohe teatavaks, et nüüd terve tee, kui tagasi lähme, tehtaks igas baaris peatus. :) Ja nii see ka oli! Esimesse baari sisenedes küsis kohe Jason, mida keegi juua soovib ja tegi kõigile joogid välja. Teises baaris tegi juba järgmine. Meie ei pidanud õnneks kellelegi välja tegema, sest suurtel bossudel raha küll :D

Kuna ma aga eelmisel ööl olin maganud ainult 4 tundi, siis iga Jack Daniels, mis sai ära joodud, mõjus päris kiirelt :D Poole tee peal olid kõik juba päris purjus ja algas tants bussis! See tähedas siis seda, et kõik tõusid vahekäiku püsti ja hakkasid tantsima.. ma pole midagi sellist veel oma elus näinud ega kogenud... Vot see oli alles hetk, mida hiljem meenutada - tuul vihisemas juustes ja ümbritsetud igasuguste lahedate inimestega...

Emotsioon

Pikk poiss Phil

Meie tiim (Katuga pugesime muidugi suure ülemuse külje alla)

Õhtu oli väga hea ka selles mõttes, et saime jälle kõik palju lähedasemateks kui varem. Isegi ülemustega saime lõpuks juttu ajada. :)

Tagasi koju jõudes tulid Farrah, Michael ja Marty meie karavani ning pakkusin neile oma lemmik "teravjooki" - kuldset tequilat! :D Seda siis muidugi apelsini ja kaneeliga. Üllataval kombel neile kõigile see meeldis.. ja isegi väga! :)

Kokkuvõttes oli eile üks väga pikk ja hea päev.

Täna aga päeval tuli meile külla üks truckdriver Paul, kes kutsus meid endaga kaasa vilja laadima farmeri juurde. Mõtlesime, et miks mitte. Läksime tema rekka peale, mis oli päris suur ja mugav. Sain voodis sõita, kuna kohti oli ainult kaks :D Et oleks asi ikka selgem, siis Paul ei ole mitte üks neist "tavalistest" rekkameestest, kel on suur kõht ja liibuvad megalühikesed püksid. Tema on kleenuke, noor poiss.
Sõitsime kuhugi Ei-Tea-Mis-Kohta ning vaatasime, kuidas suured kombainid vilja lõikasid. See maakoht meenutas vägagi sarja "McLeod`s tütred" ja seal oli nii suur vaikus, et kõrvadel hakkas valus... õhtul oli nii ilus päikeseloojang nagu oleks Aafrika savannis.. suur punane päike..

Ühesõnaga oli jällegi üks super nädalavahetus Austraalias! Ja mulle väga meeldib siin! :) Soovitan kõigile siia tulla!

Kallistused suured,
TRIINI