Viimased nädalad Griffithis

Sel korral alustan oma blogi kõige suurema uudisega – nimelt 10. veebruaril 2015 sain mina esimest korda TÄDIKS beebi Loorele!!! J Mäletan täpselt, kuidas olen juba ennast voodisse sättimas (kuna pidin hommikul 5:45 tööle minema) ja siis avastasin oma telefonist, et olen just mõned tunnid tagasi tädiks saanud! Ega ma ei saanud siis asja niisama jätta… pool tundi hiljem tulid Triin, Anett ja David töölt koju ja siis läksime õue istuma ja tegime šampuse pauguga lahti. J Ka kolm prantsuse noormeest aitasid meid tähistada. J Lõpuks oligi kell juba 1 läbi ning viimane aeg magama minna.. teine päev andis tööl tunda, et Loore oli sündinud. ;)

Loore

Austraaliamaal on aeg nii kaugel, et peame vaikselt oma teekonda Dalby poole plaanima hakkama. Hooaeg veinitehases hakkab läbi saama – vahetused on väga vaiksed. Sel nädalal tegime öövahetuses iga päev 20-30 trucki.

Meil oli ka natuke põnevust ja kuulujutte eelmisel nädalal. Nimelt hommikul 

Ameliaga tööle minnes ootas meid ees üllatus – meie vahetusest oli lahti lastud vahetuseülem ning ka meie kaastöötaja. Nüüd olemegi kahekesi. Lahti laskmise põhjuseks oli see, et nad sõitsid rekkajuhtidega ringi hommikutundideni, kuigi kahe vahetuse vahele peab jääma 12 tunnine paus, mille sa veedad töökohast eemal. Eks seal oli veel ka muid asju, mille pärast nad siis lahti lasti.

Eelmisel nädalal töötaski meiega koos meie  kõige suurem ülemus Frank, kes osutus päris toredaks ülemuseks.

Räägiti, et sel nädalal lastakse kahel inimesel ära minna, sest pole enam nii palju 

töötajaid vaja. Hommikul koosolekul öeldi, et nad ikkagi ei suutnud otsustada ja kõik jäävad tööle edasi. See aga tähendas seda, et järgmisel nädalal saame töötada ainult 2 päeva ja 6 tundi päevas. See on suhteliselt mõttetu..kuid asi seegi. Nädal pärast seda ütlesid, et teevad loosiga, kes ära lähevad. Olen juba ise otsustanud, et ütlen, et lähen uude kohta – siis saab vähemalt keegi teine võimaluse seal tööl olla. Nagunii peame 28. või 29. märts Queenslandi poole sõitma hakkama. See reis võtab 2 päeva.

Hommikune kojusõit

Selliseid elukaid püüame veoautodest

Väike osa meie varahommikusest veinitehasest

Vaade kaalusillalt...päikeseloojang

Amelia`ga

Ah jaa.. töö juures ikka rekkamehed toovad koguaeg šokolaadi ja komme – tahavad meid vist paksuks sööta. J Aga pole hullu – talv on ju tulemas.

Vahepeal siin Griffithis on kõik samamoodi olnud. Samade inimestega elame ikka koos. Ainuke uudis võib-olla on see, et võtsin endale kaks kodulooma J Nimelt sisalikud – Skinny ja Paksu. Nemad on nii vinged tegelased! Ostsin neile suure plastikkasti, kuhu sisse panin veekausi ja viinamarjapõõsaste oksad. Nagu juba varem olen ka maininud, siis me leiame neid sisalikke iga päev auto kastidest. Püüame neid päästa nii palju kui võimalik.

Ühel päeval küpsetasin siin kaneelirulle ja siis viimase plaaditäiega suutsin kuuma 

panni maha kukutada, mis siis ilusasti ka vastu rannet kukkus ja väikeseid ville põhjustas… kurjam – see oli valus! Aga see-eest kuklid head. ;)

Paar kuud tagasi soetasin endale ka ühe kingituse. Nimelt mõtlesin, et mul pole veel kunagi olnud korralikku kaamerat. Poodi minnes nägingi kohe sellist, mis meeldis. Aga see polnud veel kõik – nimelt selle pakkumisega sain kaasa ka Samsungi tableti ning igasugu muid asju. Päris hea diil oli. Nüüd siis õpingi oma uusi tehnikaasju.

Naistepäeva tähistasime samuti. Selleks puhuks katsime laua täidetud munade, juustu, ahjusaiade ja magusaga. Külla tulid Casella veinitehases töötavad Eesti tüdrukud. Kokku oli meid 7 tüdrukut. Õhtu oli vahva ja veini voolas.. hiljem läksime linna peale lällama J

Udused naised :)

Ühel ilusal nädalavahetusel käisime meie Austraalia sõbra Wilsoni vanemate farmis (kuna vanemad olid reisile läinud). Ja see koht oli nii mõnus! Eemal kõigest, suurte põldude vahel. Tõsine maakoht.. Ja maja oli üle saja aasta vana – suur koridor, kõrge laega. Natuke meenutas majasid õudusfilmides. J Kuid väga vinge koht ja sai üle pika aja natuke puhata…vaikuses… J

Queenslandist ja Dalbyst niipalju, et just täna saime küsimuse, kas tahame oma eelmise aasta majja tagasi kolida. See oli väga hea uudis ja tundub, et lähemegi sinna kõik viiekesi tagasi! Omaette maja! J

Puuvilla hooaja kohta nad aga arvavad, et algab peale Lihavõtteid või siis isegi veel nädal pärast seda. Kuid sel aastal tulevat lühem hooaeg kui eelmine aasta. Eks see on siin Austraalias suur probleem, et pole piisavalt vihma.

Kuid jah.. juba tean ette, mis töö ootab.. pole see mitte kerge – pikad tunnid ja algab jälle sõrmede, jalgade ja seljavalu J Kuid tänu sellele saan end premeerida hiljem Uus-Meremaa reisiga. Nii et see kõik on seda väärt. J

Ega vast hetkel polegi muud uudist rääkida. Uued jutud tulevad siis, kui uues kohas. J

Seniks aga ilusat kevade ootust teile!

Muah!