Neljapäev, 15. august

Päev algas meil jälle kell 8 hommikul ning alustasime köögi koristamisega, mille ka lõunaks ilusasti valmis saime. Natuke enne lõppu tuli aga Marty ning ütles, et saame pool tundi lõunat teha ning siis ta võtab meid platsile kaasa. See oli väga tore uudis, sest tänu sellele saime jälle tunde juurde! 

Valida oli kahe töö vahel – kas tornis nuppe vajutada või riisuda. Mina läksin siis vilja kokku riisuma ning Katu torni nuppudega mängima J Tööd nägid välja sellised, et sõitsime autoga ühe suure viljahunniku juurde, mis oli siis presendi peale kallutatud ning kõik vili, mis selle suure kuhja ümber oli, tuli sinna kuhja juurde ära riisuda.. ja seda ikka oli J Teine töö oli siis selline, kus tuli 3-4 meetri kõrguse torni otsas seista ning oodata, millal kastiga auto tuleb ning kui see on toru all, siis vajutad nuppe, et masin tööle hakkaks ja vilja laseks auto kasti. Samal ajal suhtled siis autojuhiga walkie-talkie´dega. Muidu on väga lihtne töö. Ainuke miinus on see, et viljatolm lendab Su peale ja see pole väga meeldiv.

Kui seal üksinda riisusin, siis Marty tuli mulle poole peal appi ja rääkisime temaga igasugustel huvitavatel teemadel… Kas teadsite, et näiteks, kui selle presendi peal tööd teed, siis päikese „võimsus“ on kaks korda suurem? Ja nii ongi… seepärast olidki tema esimesed küsimused, et kas pausi olen juba teinud ja kas päikesekreemi ikka määrisin? Pausidega on siin naljakas lugu.. päris tihti võib puhata.. või siis PEAB puhkama… Eestis on tavaliselt see, et kui töö tehtud, siis puhkad. J Ja seepärast Marty ütleski, et ta teadis, et peab mind valvama tulema, et muidu ei puhka ju J

Viljahunniku juures nägin ka känguru jälgi ning otsisime ka mao jälgi.. eile oli ta seal madu näinud.

Lõpetasime kell 16:00 ning nüüd juba tulebki vaikselt uni peale… homme peame juba 7st platsis olema ning eks siis näis, mis ülesandeid saame. Pidavat tulema pikk päev.

Seega – tänaseks soovin teile head ööd ning ehk homme suudan juba paremini ja pikemalt kirjutada! ;)
Cheers!

Koristuspäev, 14. august

Väike tööpäev… täna hommikul alustasime köögi koristamist. Kokku tegime 4 tundi tööd, kuid abiks ikka.. umbes 60 EUR jälle lisaks teenitud sellega. J Ja kõik, mida me selle nelja tunni jooksul tegime, oli kahe külmkapi koristamine! :D Nii et, naised – küsige kodus meestelt selle eest 60 EUR! J Aga jah, need kapid olid ikka väga mustad ja neid oli viimati kasutatud vist paar kuud tagasi ning mitte keegi polnud neid vahepeal tühjendanud ega koristanud. Sulatasime kapid ning küürisime puhtaks. 

Enne

Pärast

Ühiskasutatav köök, mille Triinu ja Katu homme korda teevad :)

Kaunistustega sügavkülm

Muidugi ei puudunud ka igasugused „üllatused“, mis kapist leidsime. Näiteks poolel teel jalutas meile sealt vastu üks lõunasöögikarp, millest astusid välja habemetes viinerid ja saiakesed. J No see lõhn oli midagi… erakordset ;)

Homme õnneks saame jälle 4 tundi tööd teha ning samuti reedel. Siis ootavad meid ees wc-d ja dušširuumid ning värvimised. Võib-olla mõtlete, miks just 4 tundi tööpäev? See on seepärast, kuna siin algab lõunapaus kell 12 ning see võetakse kõigil palgast maha. Seega, kui lõpetad töö kell 12, siis saad ka 4 tunni eest palka. Smoko on aga iga kord palga sisse arvutatud ning kestab kl 9:15- 9:30.

Pärast tööd jalutasime aga lähedal asuvasse kaubanduskeskusesse, kust sain endale soetada 2 eurose hommikumantli. Käisime ka toidupoes ning panime seljakotid head ja paremat täis. Söögid ja joogid on siin muidugi teistsugused kui Eestis (mõne sarnase asja võib ka leida – näiteks kodujuust ja NutellaJ). Võtab natuke harjumist. Aga näiteks mahlad on väga head - suured 2,4 liitrised kannud. Igatsen natuke joogijogurtit, sest helbeid on hommikul päris raske kurgust alla saada selle paksu variandiga :D Aga siinne siider mulle küll maitseb. Siin on pirni siider samasugune nagu meil õuna… hea hapukas, mitte magus. Õlleni pole veel jõudnud.. Siin tuleb oodata seda 40 kraadist ilma – siis pidi külm õlu kõige parem olema ;)

Poest tagasiteel märkasime jälle puid täis papagoisid ning kodus karavani juures olid rekkad jälle mööda sõitnud ning viljateri teele kandnud, mida siis papagoiparved võidu üritasid ära süüa.  

Aga praegu joon tirtsudega kohvi, kes valjusti kõrva siristavad…Vana-Tallinn ikka veel ootab oma aega lauanurgal..  vast ootame kohalikud ära, kui siia tulevad ja siis saame pakkuma minna. Eks siis näis, mida selle mandri mehed sellisest joogist arvavad. Leib näiteks tuletas neile meelde soolast kooki. J

Ikka päikest teile soovides,
Triini
(Austraalia päraselt hääldades:))

Teisipäev, Gindie

13. august

Täna oli üks esimesi tõsiselt võetavaid tööpäevi. Kella 7:00st – 15:00i. Käisime siis lähedal asuval viljaplatsil koristamas. Korrastasime töötajate ruume ning õues puhastasime erinevaid kohti. Näiteks üks neist on hopper attendant´i ruum – see on siis selline ruum, kus on palju erinevaid nuppe, mida pead vajutama, et vili läheks alt august üles torni. J Rekka tuleb ja kallab oma viljakoorma Shed´i  ja siis sealt edasi tuleb see selle mehhanismi abil üles saata. Seda on väga keeruline sõnadega seletada – seda peaks nägema, kuidas kõik see süsteem siin toimib. Aga jah.. üldiselt kühveldasime vilja/maisi laaduri peale ja pühkisime platsi puhtaks. Töökohas on veel sellised putkad, kus võetakse viljaproove ning kus kaalutakse rekkasid.

Ikka on veel veider harjuda siinsete ohtudega. Täna jälle hakkasin viljasalve juurest üht katet tõstma ja meie töödejuhataja ütles: „Be careful, there may be some snake!“
Kui käes oli „Smoko-time“ (ehk siis Austraalia mõistes paus 10 min), rääkisid kaks meest meile igasugu lugusid madudest ja ämblikutest… ka nendest, mis viljaplatsidel nähtud on. Tuleb välja, et ikka päris palju neid mürgiseid olendeid J Nüüd juba natuke harjunud, et tuleb tundmatus kohas trampides mööda maad käia ja madusid eemale peletada.. või siis igasugused nurgatagused ja alused enne läbi uurida, kui neid puutuma hakkad.

Töö juures oli täna tegelikult päris tore päev, kuna meie töödejuhataja osutus väga toredaks meheks J Ta oli väga sõbralik, mõistis nalja ja ega ta ise ka naljasoonest mööda polnud kukkunud. Nimeks tal Marty. Katu oli temaga muidugi juba vana tuttav. Küsis, kuidas meil läheb ja kuidas tööga lood on. Rääkisime talle, et tahaksime ikka iga päev tööd teha, aga praegu veel hooaeg pole alanud. Ning tänu temale saamegi nüüd homme mõned tunnid jälle kirja – värvimisega. Varsti meie ülemus läheb puhkusele ning siis tuleb Marty tema asemel siia ning võib loota, et ta sebib meile ka rohkem tööd. Ta hoiab hästi töötajaid ja saab aru, et raha vaja teenida.
Ah jaa - kui ta meile järgi tuli, siis oli ta meile juba korjanud ka mandariine puu otsast.. J

Ilm täna oli päris soe…kuigi siin on talv alles. Kusagil 30 kraadi ringis oli.. päikese käes siis veidike rohkem. Aga päike on tõesti päris terav. Määrisin kaks korda endale päikesekreemi (30ne) ning isegi siis päike võttis. Õnneks veel ära ei põlenud.
Aga Marty rääkis, et kui hooaeg pihta hakkab ja suvi algab, siis tulevad 40 kraadised ilmad.. ja kõik kohad on paksult viljatolmu täis. Ütles, et see on väga jube aeg. Siis tuleb kindlasti palju vett juua koguaeg ja vesi peab alati kõrval olema.. Sest ülekuumenemise oht on suur. Juba täna oli palav – ei tea, mis siis veel olema hakkab J Aga üks on kindel – kui nii palju päikest ja tolmu, siis tagasi ma siit valge inimesena ei tule ;) … võib-olla saab siis minust aborigeen.

Tänaseks aga soovin head und! Ehk on homme midagi paremat kirjutada. J

Esmaspäev, 12. august 2013

(Silotornid töö juures)

Täna hommikul ärkasime ja läksime kontorisse töö asju ajama. Saime töö ja platsi kohta koolituse ja igasugu muid tarku õpetussõnu. Hea oli see, et see kõik läks juba töötundide alla kirja ning esimene raha teenitud :) Heh, muide - austraallastele on minu nimi ikka väga raske katsumus.. mitu korda küsivad üle - what? Ja täna siis lehe pealt avastasin oma uue nime - TRIINEE PUGEL .. saage tuttavaks!


Homme aga tõuseme 6 paiku ning läheme Gindie platsile toimetama - lubas ka päris sooja ilma. Loodame, et saame seal pikalt tööl olla... Alguses küll oli jutt, et hakkame homme töötajate tube värvima, kuid sinna platsile pidi keegi tähtis ülemus tulema ning see on vaja ruttu korda teha. Eks näis, mis kolmapäeval saab...

Täna aga peale koolitust läksime Katuga natuke meie ümbrust avastama.. jalutasime Botaanikaaeda, mis oli tõesti väga-väga ilus! Seal oli igasugu puid, põõsaid, linde ja rahulik peegelsile jõgi voolas eemal.. Papagoisid on siin ikka päris palju.. igasugu erinevat liiki.
Tagasi tulles tulime natuke teist teed mööda ning vaatasime, et kell hakkab juba kuus saama (see tähendab seda, siis läheb suht kohe pimedaks), kuid meie teed ikka veel ei paista :) Seiklesime siis natuke ilusate eramajade vahel kuni küsisime kohalikelt teed ning lõpuks täpselt enne täielikku pimedust jõudsime oma karavani tagasi :) Oli väga vahva seiklus.. Lõppkokkuvõttes saime vist päris pika maa maha kõndida. Aga kui kõik Su ümber on nii huvitav ja põnev, siis pole midagi parata. :) Järgmine kord valime jälle uue tee.

Aga pimedaks läheb siin tõesti väga vara ja kiiresti. Kui näiteks kella 17:45 ajal päike loojub, siis juba natuke peale 18:00i on täiesti kottpime. Eestis võib pikalt päikeseloojangut nautida..

Käisime ka jälle meie kuulsas dušširuumis. Sel korral siis põles seal ainult üks tuli ning just selles boksis, kus eile suur ämblik oli. Muidugi mõlemat kabiini ilustavad kaunid ja suured ämblikuvõrgud..Pimedas kabiinis nägime, kuidas suur valge sisalik mööda seinaauku kiiresti välja põgenes.. Jäigi nüüd valida, kas valge ämbliku dušš või siis pime sisaliku oma :) Valik läks sisalikule! Pärast pesemist nägime seda suurt ja mitte just ilusat ämblikku ning Katu viskas teda rätikuga (moodne tapmisstiil), kuid selle tulemusena kukkus ämblik alla ning ei olnud teda enam rätikus... ega ka dušširuumis. Seega - homme võib meid kusagil jälle üllatus oodata!

Täna öösel aga oli kuu täiesti tagurpidi.. nagu kauss.. Eestis sellist pole...

Õhtuse naeruhetke saime samuti ning seda tänu minu tädi ütlusele, mis kõlas järgmiselt: "Kuule, pean välja tõmbama, nii tugev äike, paljudel riistad rivist välja läinud!"
Cheers!

Esimesed päevad Austraalias

10. august 2013

Hommikul vara tõusime üles, et minna Emeraldi lennukile. Tundsin, kuidas mu kõhus on päris teravad valud.. sain end riidesse ning kott selga. Väga vaevaline oli liikuda, kuna väga halb oli olla ja kõhus keeras. Kui Skytrainilt maha jõudsime, siis oli juba süda nii paha, et pidin prügikasti juures peatuma……. Ja siis jalutasin uhke näoga jälle edasi J Jõudsime ilusasti lennukile ja Emeraldi. Lennujaama tuli meile vastu Tony, kes meid meie töö- ja elukohta tõi. Vaatasime Katuga kõik võimalikud toad ja kohad üle ning otsustasime karavani kasuks. Käisime ka korra autoga sõitmas ja tõime Katu asjad Gindiest ära. Liiklus on siin vasakpoolne, mis võtab veidike harjumist. Sel päeval me midagi väga ei toimetanudki.. minust polnud väga kasu nagunii, kuna mul olid päris korralikud kõhuvalud ja halb olla.. küllap andis mingi toit tunda või siis magu üritas harjuda kohaliku kraamiga.


11. august 2013

Täna magasime kaua… öösel oli isegi päris jahe, nii et sain ka veel magamiskoti igaks juhuks peale võtta. Päeval on ikka päris soe siin, kuid öösel läheb jahedaks. Päike paistab ka kuidagi eredamalt, kui Eestis. 

Aga kui üles tõusime, tegime Katuga putru ja võileibu (saime süüa Eesti leiba). Pärast seda hakkasime oma karavani koristama. Pakkisime oma riided lahti ning tegime kõik korda. Hiljem tulid ka Jenny ja Tony (omanikud) meile appi ning panime karavani ette üles sellise katusealuse, millel on seinad ja võrgust aknad – nii et nüüd saame vajadusel ka õues istuda ja putukad ja muud elukad ei tule sisse. Kui siin asju sättisime, siis läksime Jennyga üht linoleumi tooma maja tagant ning haarasin kohe sellest kinni ning Jenny ütles – „Watch out, maybe there is something!“ Ja siis tuleb reaalsus tagasi, et oled Austraalias, kus ei tasu igasugu asju kohe kätte võtta, vaid pead kõigepealt üle vaatama, ega seal kedagi vahel pole J

Loodus aga on siin väga kihvt! Mulle nii meeldib vaadata, kuidas päeval hakkavad igasugu hääled pihta ja näed, kuidas roosade kõhtudega papagoid lendavad ringi ja istuvad puude otsas. Iga õhtu käib siin ka mingi valge suur lind, kes lendab kõrgete palmide otsas. Kui pesema minna, siis tee peal kohtab alati konnasid.. just natuke aega tagasi oli siin meie kõrval puu all üks suurem roheline konn. Dušširuumi seinal nägin täna valget sisalikku.. Hääled on kihvtid.. nii palju erinevaid hääli koguaeg ümberringi, aga ei tea, mis see on. Enamasti linnud või siis mingid putukad.. 

Just praegu tuli Katu pesemast ja rääkis õuduslugu.. mina õnneks SEDA ei näinud, kuigi TA võis seal juba siis olla :S Katu oli juba dušši all ja nägi järsku, et võrku hüppas suur pruun ämblik (dužžiruumis on väga palju ämblikuvõrke – mulle oli see suur eneseületus, et sinna pesema läksin J) Katu seisatas ja jäi vaatama, et mida see teeb seal.. kuni järsku ämblik hüppas tema poole ja Katu lõi duššikardinaga ta pihta ja jooksis kiljatades sealt välja. Päris jube!!! Ma ei tea.. pean vist nüüd kuu aega pesemata olema, sest ma sinna küll ei julge minna :D Või siis teisipäeval lähme neid ruume koristama ja saame talle 1:0 teha. 

Homme aga pean vara tõusma ja lähen kontorisse, kus saan oma paberiasjad korda ajada töö jaoks ning loodetavasti saame teisipäeval ka tööga alustada.
Nüüd aga lähen magama…
Kirjutamiseni!

Lend Austraaliasse

Austraalia…

7.-9. august 2013

Kuna ma ei ole suurem asi kirjamees, siis palun ärge oodake romaani stiilis kirjutist, vaid lugege just nii nagu kirja olen pannud. J See kõik on läbi minu silmade… Kes ise käinud, see ise näinud.

Igatahes 7. augustil algas siis minu reis Austraalia poole. Tänud kõigile, kes sel päeval mulle sõnumeid saatsid ja helistasid ning loomulikult ka neile, kes isiklikult mind ära saatma tulid! 

Läksin õhtul kella 6 paiku Estonian Airi peale – lennuk oli nii väike, et ma pole sellisega veel sõitnudki. Vähemalt sain hea koha, nii et jalgadel oli ruumi. Amsterdami jõudes sain paar tundi oodata, kuni läksin järgmisele lennukile – Etihad Airways… vot see oli alles lennuk! Tõsiselt hea teenindus ja mugavus. Lennukile minnes mängis juba mahe muusika, igal seljatoel oli sees ekraan, millest said siis vaadata ükskõik, mida – kas filme, muusikat kuulata, lendu jälgida. Muidugi olid kõigile jagatud ka tekid, padjad, sokid, silmaklapid, hambahari ja pasta. Saime kolmekäigulise õhtusöögi ja muid lennukitoite.. (neid toite muidugi enam mõnda aega ei tahaks :)) 

Hommikul vara maandusime Abu Dhabi lennujaamas.. kui lennukilt välja astusime, siis tabas korralik üllatus – väljas oli selline kuumus, mida ma varem tundnud polnud. Lihtsalt ei olnud õhku, mida hingata.. väljas oli 40 kraadi sooja.. see oli väga huvitav kogemus J Lennujaamas sees aga võis näha väga erinevaid inimesi.. siis said juba aru, et oled ikka päris kaugele sattunud.. enamustel olid kas mustad või valged pikad rüüd seljas. Rätikud peas ja nägudel.. nagu oleksin terroristide sekka sattunud :D Siis jällegi läksin Etihad Airwaysi peale ja algas kõige pikem lend.. 17 tundi Brisbane suunas. Veider oli see, et kui kell 10 hommikul läksid lennukile, siis 5 tunni pärast oli öö.. ajavahe on ikka korralik. Vahepeal nägin aknast ilusat vaadet – kaks äikesepilve oli eemal, kus äike möllas.. ilus.

Öösel kella 12 ajal jõudime Singapuri lennujaama, kus kõiki reisijaid paluti lennukist väljuda ning oma käsipagas kaasa võtta, kuna Singapuris on ranged reeglid. Sel ajal koristati lennuk uuesti ära ning meid juhatati lennujaamas uude väravasse, kus ootas meid üllatus – pidime kõik oma asjad uuesti läbi kontrolli saatma.. ja ise astusime ühte kapslisse, mis siis skaneeris sind ülevalt alla.. kui sellest välja astusin, siis kontrolliti ka veel käsitsi kõik küljed läbi. Pärast seda ootasime veel seal pool tundi ja saime jälle lennukile. Algas lend Brisbane poole.
9. augusti hommikul saabusin Austraaliasse. Lend jäi tunnike hiljaks, aga jõudsin ilusasti kohale. Väljas oli väga mõnus, umbes 25 kraadi..sel korral oli ka õhku J Kliima seal oli sama nagu Eestis suvel. Esimesena läbisin passikontrolli ning sealt edasi sain pagasi kätte ja võisingi välja jalutada. Arvasin, et läheb pikemalt ja kauem, aga ei. Lennujaamast läksin edasi Skytrain´i peale ning sõitsin kesklinna, kus ootas mind mu armas täditütar Katrina (edaspidi Katu). Linna jõudes läksime kohe lähedal asuvasse Backpackersisse, kuhu sain oma kotid ära panna ning läksime otse linna, et ajada korda panga- ja telefoniasjad. Kui need olid tehtud, läksime hostelisse tagasi ning üritasin paar tundi magada. Tuba meenutas natuke ühika tuba… olime 6-kesi ühes toas, 3 nari. Meiega koos olid seal kaks noort Prantsusmaalt.. kolmas, keda nägin alles öösel saabuvat ning neljas, keda ma pole ka hommikuks näinud :D

Peale paaritunnist magamist läksime Katuga sööma kohalikku Beach House, kus juhuslikult sattusid meie kõrvale lauda 3 eestlast. Kui me enam süüa ei jaksanud, siis külastasime nende lauda ja viisime oma jäägid neile :D mine tea, võib-olla Eesti mehel kõht tühi. Igatahes rääkisime nendega paar sõna juttu ja läksime hostelisse tagasi, et riided vahetada ja kohalikku pubi-klubisse minna. See asus täpselt meie hosteli kõrval. Koht meenutas natuke meie Pärnu Puhvet „Apteeki“ (jaa, Anett – Sa oleksid tahtnud seal olla.. Suusi ka). Sinna tulid veel paar Katu sõpra – üks kohalik Asley ning eestlane Frank. Jutustasime ja tegime paar jooki.. muidugi ei pidanud ma ise midagi ostma :D sest Asley ütles – „If you are in my country, then I buy you a drink.“ Pärast seda läksime aga linna peale jalutama, kus tehti väike tuur pargis ja jõe ääres. Nägin esimest looma Austraalias – opossumit. Botaanikaaed oli väga ilus ning samuti kogu linn. Kõik oli väga puhas ja korras. Asley õpetas natuke kohalikku keelt ja slängi ning rääkis ka ohutusest. Näiteks, et kunagi ei tohi kätt panna sinna, kuhu sa ei näe.. alati peab enne järgi vaatama, mis seal olla võib, sest maod armastavad sooje kohti. Samuti ei tohi igal pool ujuma minna.. sest haid või meduusid võivad seal olla..tuleb enne vaadata, kuhu kohalikud lähevad või kus nad ujuvad. Üldiselt see kõik tundus nii kummaline, kuna Eestis olles ei oskaks selliseid asju ette kujutadagi.. rääkisin siis talle, et meie kõige mürgisem olend on rästik ja kui pikk ta võib olla.. ning puugid.. Eks ta sai natuke naerda küll J  

Kuna järgmine hommik pidime pool 7 tõusma, siis läksimegi laiali. Kui hostelisse jõudsin, siis nägin, mis elu ikka neis käib. Riido – Sul oli õigus :D Mõned noored istusid koridorides, mõned miilustasid seina ääres..mõni üritas purjus neiut ära sebida.. :D Kõik loomulikult teretasid kõiki. Kui mina oma tuppa jõudsin, kusagil kella poole 3 ajal, siis oli meid seal ainult 3. Mõni pole üldse ööseks tagasi jõudnud :)