Super päev Maraboon järve ääres

Eile õhtul oli meil väga tore istumine, millest võtsid osa kõik meie platsil töötavad inimesed ning ka meie ülemus Jenny ja tema poeg. Istusime, jõime, jutustasime – väga mõnus õhtu oli, eriti seepärast, et saime kõik teineteist paremini tundma, kuna töö ajal seda väga teha ei õnnestu. Ning teiseks – meie ülemuse esimene lause kohale jõudes oli – Grab me one bear :D Kõik tundsid end vabalt.. sellest hoolimata, et ülemus kõrval oli. Jenny tegi muidugi ka päris kobedaid nalju… vahepeal isegi kallistas mind J Ütlesin talle täna, et selliseid õhtuid võiks veel olla ning ta ütles, et enne hooaja algust ta tahabki teha grillipeo, kus siis kõik inimesed, kes koos töötama hakkavad, saavad teineteist tundma õppida. Ütleme nii et Eesti ülemustelt on siit palju õppida! J

Veel sain eile teada seda, et lähen Sample Standi koolitusele (viljaproovide võtmise ja tüüpide määramise koolitus), mis kestab siis kaks päeva. Muidugi seal osalemise eest saan ka palka. Aga see ei saa kindlasti lihtne olema, sest see on väga tähtis ja oluline töö harvesti ajal. Rekka sõidab boksi juurde ja tolmuimejaga peab imema kastist vilja ja siis lähed selle viljaga ja teed igasugu proove ja asju.. määrad niiskuse ja kõike muud. Kui vaja, pead vaatama mikroskoobi alt. Ühesõnaga – peab ära määrama, mis vili on ja kuhu see kallatakse. Suur vastutus.. loodan, et ikka aru saan niipalju :D

Täna hommikul, kui hommikusööki sõime (Aussi keeles siis breaky`t), tuli meie juurde Jenny poeg ja ütles, et nad lähevad järve äärde. Ning kohe peale seda tuli ka Jenny ja kutsus meid kaasa. Kuna ma pole varem seal käinud, siis olime nõus ja pakkisime oma asjad kokku ning sõit võis alata. Kohale jõudes oli seal veel Jenny tütar oma perega, kellel oli kaasas JetSki ja tube. Esimest korda sain proovida sõitu tube`ga. Sellel oli 3 kohta ning igale inimesele olid käepidemed, millest pidi siis kinni hoidma.  Sõit oli päris vinge ja päris kiire. Kiljusime korralikult. Iga kord, kui kurv tuli, siis oli selline tunne, et lihtsalt lendad sealt serva pealt ära, sest käed olid lõpuks juba nii väsinud kinni hoidmisest. Ja igas kurvis pidi siis vastupidises suunas end kallutama, et see ümber ei läheks. Päris jube oli tegelikult J Mul oleks peaaegu p… püksi tulnud J Aga just see oli minu jaoks ebameeldiv, et kurvis läks see alus ikka nii lendu ja ise ka lendasin seal peal ja polnud nagu enam jõudu kätega end kinni hoida.. kartsin, et lendan sealt pealt nagu tinakuul vette. J 

Tube

Peale päevitamist ja söömist läksin ja proovisin sõitu JetSkiga. Vot see oli vinge! Seda ma nautisin ja oleks võinud isegi kauem sõita. Tuul sahistas juustes ja pisarad voolasid silmadest… mmm..  Sõit meenutab tsiklisõitu – kallutad kaasa, kui vaja ja muidu mõnuled niisama. ;)

Nüüd aga on jälle kõht head ja paremat täis ning täna ehk õnneks ei pea enam kolleegide ja ülemustega napsu võtma J Lasen maol puhata… Tehke seda ka teie!